Jaanipäeva eel, 22. juunil, toimunud kuues Pärnumaa Võidupüha maraton tõi rajale 665 erinevas vanuses spordisõpra. Torist, Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku juurest võttis maratoni ette 143 ning Paikuselt startinud poolmaratoni 259 jooksuhuvilist. Pärnus Rüütli platsil toimunud Draakoni lastejooksudel nautis liikumisrõõme 263 mudilast.
Nagu korraldusel on tavaks, edastasime osalejatele (välja arvatud lastejooksud) ankeedi, et saada hinnanguid ja tagasisidet rahulolu kohta ning ettepanekuid edaspidiseks organiseerimiseks.
Kokku andis küsitlusele vastuse 81 maratonil ja poolmaratonil osalejat ning vastanute määraks kujunes ligi 35%. Vastajate seas oli 32 maratonil (39,5%) ja 49 (60,5%) poolmaratonil osalejat, kellest mehi oli 46 (56,8%) ja naisi 35 (43,2%). Neist enim oli esindatud Pärnumaa jooksjaid 46,9% (38), järgnesid Harjumaa 22,2% (18) ja Tartumaa 10%-ga (8 osalejat). Enim vastajaid (75%) kuulus vanusegruppi 25 – 55.
Tagasiside tulemustest selgub, et rahulolu üldise korraldusega hinnati muljetavaldavalt kõrgeks. Koguni 87,7% vastajatest olid korraldatuga väga rahul, andes võimalikest kõrgeima hinde. Sama palju andis teada, et plaanib osaleda 2018. aasta erisündmusel „Maraton Eesti Vabariik 100“.
Rada – kas midagi saaks teisiti?
Rahvusliku taustaga ning unikaalse rajaga maraton tutvustas osalejatele nimekaid ajaloomälestisi ning mitmekesist loodusmaastikku. Tänavu tuli trotsida tugevat vastutuult ja nii kujunes pikamaajooks paljudele suureks katsumuseks. Osalejad hindasid rada kauniks ja teenindust naerusuiseks. Juba 2016. aastal pakkus kõneainet veidi enne 30. kilomeetrit asuv ebatasane Liivi tee äärne lõik. Kuigi sel aastal oli korraldus muutnud mainitud rajaosa mugavamaks ning teinud täiendavaid heakorratöid, ei jäänud mitmed jooksjad endiselt rahule.
„Eelmise aasta tagasisidele tuginedes viisime tänavu raja konarlikult kaldelt tasasemale pinnale, mis leevendas kahtlemata ebamugavusi. Mitmed spordisõbrad on meilt uurinud, kas ei kannataks rada nihutada tagasi Liivi tee kergliiklusrajale, kuid paraku poleks muudatus rahvusvahelise Via Baltica sulgemise vajaduse tõttu võimalik. Nii on antud verisoon kompromisslahendus, pidades silmas ka avalikke huve Pärnu linnakeskkonnas. Samuti on tähtis osalejate turvalisus, mis nimetatud rajaosas on garanteeritud“, selgitas maratoni peakorraldaja Vahur Mäe.
Mitu osalejat märkis, et rada polnud piisavalt hästi tähistatud, mis põhjustas distantsilt eksimisi.
„On kohti, mida saame täiendavate viitade ja lisakohtunikega paremini markeerida, kuid sellegipoolest ei tohtinuks valest kohast minekuid olla. Sageli on olnud eksimiste põhjuseks osaleja hajutatud tähelepanu, mida võib muuhulgas põhjustada kõrvaklappidest muusika kuulamine. Nii esines tänavu juhus, kus klappides osaleja jooksis valesti ning ignoreeris kaasosalejate märguandeid“, selgitas korraldusmeeskonna juht ning lisas, et distantsi Pärnu kesklinna jääva osa korraldamine on tehniliselt suur väljakutse ning tulemust mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas ilm. Kui see on ilus, on Pärnu turistidest tulvil ja võib häirida maratoni ladusat korraldmist.
WC-d – võiks rohkem olla?
Ka anti märku, et rajal võiks tualetid olla ning et Tori stardipaigas polnud võimalik WC-d kasutada. Edaspidi on kavas paigaldada võimalusel mõnda rajapunkti tualetid. Küll ei saa garanteerida, et soovijate jaoks need igal pool oleks. Toris olid tualetid avatud nii rahvamajas kui ka kalmistu kõrval, kuid tugev tuul ei võimaldanud teemakohaseid viitasid paraku paigaldada, mistõttu võis info jääda lünklikuks.
Lastejooksud – miks mitte juba hommikul?
Oli osalejaid, kes viitasid lastejooksude samaaegsele toimumisele maratoni stardiga, mis takistas neil terve perega sportima tulla. Võrreldes tavapäraste ühel päeval toimuvate rahvajooksudega on maratonipäev oluliselt pikem. Paraku pole programmi võimalik enam pikemaks teha ega lastejookse varasemaks tuua, kuna korraldusmeeskonnal peab olema piisavalt aega ettevalmistustöödekski.
Kaasaelajad – võiks ju rohkem olla?
Võidupüha maratoni melu on meeldejääv nii osalejate kui pealtvaatajate jaoks. Paljud osalejad sooviksid nii rajal kui raja ääres näha senisest enam kaasalööjaid. Mõistagi on korraldajate sooviks, et üha enam spordisõpru leiaks tee Võidupüha maratonile ning kindlasti mõjub positiivselt Maraton EV100 korraldamine 2018. aasta 22. juunil. Raja ääres toimuv sõltub kohalikust kogukonnast ning üha enam on märgata, et maratonipäevaks sätitakse end rajaveerele kaasa elama.
„Maratonikultuur kujuneb aastatega ja arenemisruumi jagub Pärnuski küllaga. Siinkohal on hea meel tänada kõiki partnereid ja asjaosalisi, kes rajateeninduse korraldamisse ühel või teisel moel panustasid“, võttis Vahur Mäe Pärnu Kahe Silla Klubi nimel toimunu kokku.
Tänavune jooksuhooaeg on jõudnud poole peale. Juba 2.-3. septembril on kavas järjekordne Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks ning 22. oktoobril võtab hooaja kokku atraktiivses Pärnu rannapiirkonnas toimuv Rannajooks.
Kommenteeri