Tuletoojad finišeerumas (2018). Foto Albert Sillaste

Laupäeval, 22. juunil toimuv Pärnumaa Võidupüha maraton pole pelgalt spordisündmus, sest kätkeb lisaks kehakultuursele momendile lipukultuuri edendamise aspekti ning tutvustab Pärnumaa võtmerolli iseseisvuse saavutamisel. Samaaegselt maratoniga on kavas teatejooks, milles osalejatel on vastutusrikas roll võidutule süttimise tagamisel.

Kaheksandat korda joostav maraton kannab endas erilist motiivi – Pärnumaal ja Pärnul on tugevad seosed  Eesti iseseisvuse saavutamise tähenduses. Eesti vanim asulakoht on leitud maratonidistantsile jäävast Pulli külast, „Manifest Eestimaa Rahvastele“ loeti Hugo Kuusneri poolt ette just Pärnus Endla teatri rõdult, siit on pärit või siin tegutsenud paljud ärkamisaja suurkujud nagu Carl Robert Jakobson, Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula jt ning suured riigimehed eesotsas Konstantin Pätsi ja Jüri Vilmsiga.

Maratoonarid on tunnistajaks võidutule algosa süttimisele

Et igal aastal Võidupüha paraadil presidendi süüdatav võidutuli saab oma jõu päev varem Tori Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus läidetavast mälestustulest, mille maratoonarid seejärel Pärnusse toovad, on spordisündmusel kanda eriline rituaalne rollgi. Just sellest tulest saavad lõpuks jõu tuhanded Eesti jaanituled. Tule kandmine maratonirajal on sümboolne ning osalejad, kes teatevahetuste kaupa seda Pärnu poole viivad, ei pinguta aja nimel ega võistle kohtadele. Teatejooksu start antakse kell 15 üheaegselt maratoni lähtega Torist. Tuletoojate teekond on jagatud 12ks etapiks ning igas vahetuses jookseb kaks inimest. Nende näol on tegemist maakonna spordifiguuridega, kellest paljud on lootusandvad tulevikutegijad, teised juba küpsemas eas ning spordile au ja kuulsust toonud, kolmandad aga kohaliku kogukonna tunnustatud eestvedajad.

Avavahetuses lähevad rajale Tori Põrguliste vutitiimi eestvedaja Ahto Saar ning Sauga korvpallur Janter Aniste. Teist vahetust jooksevad Pärnumaa spordiliidu tegevjuht Kaisa Kirikal ning võrkpallur Laura Luik. Kolmas etapp on noorte squashimängijate päralt, sest rajale lähetatakse Walter Herold Veedla ja Janvel Anderson. Sindis saab tervitada äsja väikelinna gümnaasiumi lõpetanud jalgpalli- ja kergejõustikutüdrukuid Margit Viiest ja Evelin Vahtrat, kes annavad tõrviku üle noorele Pärnu tennisistile Lissi Kubrele ning tema treenerile Inga Drobetile. Poolele distantsile jõuavad aga korvpallurid Mirjo Koit ning Tauri Tiitso, kellest esimene on korvpalli põrgatades läbinud koguni kolm täispikka maratoni. Sealt edasi, poolmaratoni stardipaigas jõuab tuli noortele sulgpalluritele Siim Saarsele ja Getter Kuusele, kes omakorda usaldavad tule jalgpallur Oskar Pulstile ning kergejõustiklasele Johannes Villmannile. Viimaseid etappe lähevad läbima võrkpalluritest vennad Keit-Tristan ja Kaur-Kristjan Anton, korvpalliperekond, isa ja poeg Mait ja Norman Käbin, Summer Cupi jalgpalliturniiri korraldajad Karl Palatu ning Tarmo Tõnismann. Ankruvahetuses jõuavad Iseseisvuse väljakule kahekordne sõudmise olümpiahõbe Jüri Jaanson ning Pärnu linnavalitsuses muu hulgas sporti kureeriv abilinnapea Marko Šorin.

Toris süüdatav mälestustuli jõuab Pärnusse orienteeruvalt kell 19. Tuletoojatel on vastas Laidoneri Seltsi esindajad, kes tõrviku üle võtavad ning seejärel järgmise päeva Võidupüha paraadiks valmistuvale Tartule üle annavad. Tuli saadetakse Emajõe linna ehtsal kaitseväe soomukil. Esimesi maratoonareid on Iseseisvuse väljakule oodata umbes kell 17.30. Kell 18.45 on kavas parimate jooksjate autasustamine ning pika ja sini-must-valge sportliku päeva lõpp on plaanitud kella 21-ks.

Toris tervitab startijaid sealse põhikooli ning vallavalitsuse poolt organiseeritud lipuspaleer. Tavapäraselt on Sindiski lippurid jooksjad tervitanud.