Septembri alguses kogunesid spordisõbrad suvepealinna, kus toimus 17. Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks. Kümne kilomeetrise raja läbis 1896 jooksjat ja 700 käijat-kepikõndijat. Päev varem toimunud laste- ja noortejooksudest võttis osa 1023 spordihuvilist ning viis ratastoolisõitjat.
Sündmust organiseeriv Pärnu Kahe Silla klubi viis läbi tavapärase osalejate tagasisideküsitluse, kus paluti hinnata rahulolu spordisündmusega ning jagada mõtteid, kuidas oleks võimalik pakkuda veelgi paremat spordielamust. Siinkohal tänavad korraldajad kõiki vastajaid ning lubavad võimalusel heade ja realistlike ettepanekutega edaspidi arvestada. Küsitlusele vastas 193 osalejat, kellest enam kui pooled (58%) jäid korraldusega väga rahule ning plaanivad osaleda ka järgmisel aastal. Suures osas oldi kogetuga rahul (40,4%) ning vaid kolm vastajat tundsid rahulolematust.
Stardikorraldus ja osalejate gruppidesse määramine
Stardinumbrite määramine ja stardigruppide moodustamine on pakkunud pidevalt kõneainet. Nii ka tänavu. Oli osalejaid, kes tundsid, et neile tehti liiga, kuna ei arvestatud varasemat tulemust. Tagasisides anti soovitus lähtuda osaleja eeldatavast lõpuajast ning muuta numbrite määramise süsteemi. Siiski pälvis stardikorraldus üldjoontes kõrge hinnangu. Leidus osalejaid, kes tõid välja, et ühisstart on ebamugav ja ajavõtuta rajale suunduvad osalejad võiks startida eraldi. Samuti soovitati kepikõndijad eraldada, sest nad takistavat ülejäänud osalejaid.
Ürituse peakorraldaja Vahur Mäe arvas, et sõltumata stardikorralduse põhimõtetest jäävad rahvarohkete spordisündmuste puhul alati küsimärgid õhku ja leidub neid, kes mingil põhjusel oma stardikohaga rahule ei jää.
„Meie rolliks on leida kuldne kesktee, mis arvestab tippude kiiruse ning tervise nimel harrastajate sooviga end proovile
panna. Nii saavad Nurme, Fosti, Mukunga, Tšernov ja teised eliitjooksjad joonele esimesena ning kõik ülejäänud vastavalt registreerimise kiirusele. Tänavu arvestasime kuni 15. augustini eelmise aasta tulemusi ning põhjendatuse korral lubas peakohtunik tugevamad jooksjad ka hiljem ettepoole. Need, kes jäid registreerimisel hilisemaks või polnud varem osalenud, paigutasime stardigruppides veidi tahapoole“, kirjeldas Mäe.
„Ajavõtuga ja ajavõtuta osalejad on tegelikult hästi eraldatud. Seejuures on oluline põhimõte, et aja peale osalejad saaksid startida eestpoolt. Kõik see, mis puudutab kepikõndijate teemat, pole olnud siiani probleemiks. Eeldame, et erinevate huvidega osalejad suudavad ise koos tegutseda ning on distsiplineeritud“, põhjendas korraldaja.
Rajakorraldus ja meelelahutus
Kahe Silla jooksu 10 km distants on rahvusvahelise passiga tunnustatud rada. Mööda Pärnu jõe kaldaid kulgev distants on ühtlasi ka Eesti veeäärseim liikumisrada, mis on saanud liikumisharrastajatelt palju kiidusõnu. Mõned osalejad tundsid, et rada jäi võistlushimulistele kitsaks, mistõttu soovitati selle esimest osa laiemaks muuta. Selles osas muutub pilt paremaks juba järgmisel aastal, mil jõe paremkaldal, vana silla lähistel, valmib uuendatud ja moodne kallasrada.
„Selline, nagu kesklinna poolsel kaldal – moodsa valgustusega ning laiem kui siiani. Siiski teeb suur mass oma töö ning alguses on tempo ikkagi veidi aeglasem“, rääkis Mäe Euroopa Liidu toel rahastatava kallasraja rekonstrueerimise plaanidest.
Ent miks ei viida jooksurada ümbruskonna sõiduteedele?
„Kindlasti kannataks kesklinna liiklus, sest ei tohi unustada, et Pärnu linna toimimine selles piirkonnas on sõltuv ühest ainsamast kitsast sillast. Lisaks kannataks osalejate ohutus ning seejärel ei saaks ka enam rääkida täpselt 10 kilomeetrisest atraktiivsest rajast“, kirjeldas korraldusmeeskonna juht probleemkohti.
See, kuidas raja kõrval kaasa elatakse läheb osalejatelle alati korda ning kaasaelajate hulk võiks vastajate hinnangul suurem olla. Osalejatelt jagus ohtralt tänusõnu kõigile, kes olid tulnud raja äärde kaasa elama.
„Moosekante ja tantsutüdrukuid vägisi raja äärde ei vea. See peab tulema südamest ja mulle tundub, et pärnakad on üha aktiivsemad kahe silla jooksu päeval raja kõrval ergutama. Tänavu toimus meil šõu viies erinevas rajapunktis ning aasta-aastalt koguneb sportijaid tervitama ka üha rohkem kohalikke“, märkis Mäe.
Liikumisrõõm vs tarbimiskultuur
Korraldusmeeskonnal on rõõm tõdeda, et jätkuvalt on peamiseks osalemise põhjuseks soov liikumisest mõnu tunda. Suureks stiimuliks on ka osalejamedal, millega premeeriti kõiki lõpetajaid. Siiski annab korraldustiim sõnumi, et tarbimiskultuuri viljelemine ei ole kahe silla jooksu eesmärgiks kunagi olnud.
„Meilt on korduvalt küsitud, miks me ei pane osalejatele mahukat kingikotti kaasa, sest paljud spordisündmused nii teevad. Kahe silla jooksu osaluspakett on teenuste poolest keskmisest rikkalikum ning rõhume ikka liikumiselamusele. Et rada oleks hästi märgistatud ja turvaline, sealsed teeninduspunktid toimiksid, pesemisvõimalused ja pakihoiteenus saadaval, finišeerudes spordijook ja toitlustamine olemas ja palju muudki. Me pole pidanud põhjendatuks, et kotis peaks olema küpsisepakk, mingi demotoode või tasuta kontserdipääse. Küllap suudavad osalejad neid asju ise vastavatest kohtadest soetada“, arvas vastutav korraldaja.
Siiski leidub stardipaketis korralduse partnerite sooduspakkumisi, mis annab osalejatele võimaluse vaid neile mõeldud boonuseid kasutada. Küll arvati, et need on liigselt Pärnu kesksed ja mujalt saabunud kliendid ei saa neid kasutada.
„Kuna kahe silla jooks toimub Pärnus, siis on loogiline, et just sel põhjusel on ka paljud pakkumised linnaga seotud. Ent kui neid täpsemalt vaadata, siis küllap leiab huviline universaalsemaidki soodustusi, mida üle Eesti kasutada“, täpsustas Mäe.
Ligi 90% küsitlusele vastanutest peab tõenäoliseks startimist järgmiselgi Jüri Jaansoni kahe silla jooksul, mis toimub 1.-2.septembril 2018. Tänavuse jooksuhooaja võtab aga kokku 22. oktoobril toimuv Pärnu Rannajooks.
Kommenteeri