Senise hooaja kõige päikeselisemal kevadpäeval, 15. aprillil kogunes üle Eesti Rannametsa luidetele 1123 spordisõpra, et üheskoos tervitada Luitejooksu läbimisega Pärnumaa jooksuhooaja algust. Korraldusmeeskond uuris osalejatelt, kas jäädi rahule, mis meeldis ning mis mitte. Järgnevalt toome välja huvitavamad osalejate mõtted ning peakorraldaja Vahur Mäe kommentaarid.
Foto Albert Sillaste
Ühtekokku vastas tagasisidele 162 spordisõpra, mis teeb 19% kõikidest osalenutest (selles arvestuses ei ole lastejookse). Sel põhjusel on võimalik teha adekvaatseid järeldusi ning anda hinnanguid ürituse kvaliteedile. Pärnu Kahe Silla Klubi edastab tänusõnad kõikidele kaasamõtlejatele ning tõdeb, et iga korraldatava üritusega avaldab rahvas üha rohkem arvamust. Nii saab väärtuslikku sisendit iga järgmise spordiürituse organiseerimiseks.
Üldise rahuolu kohta vastas ligi 75% osalejatest, et nad jäid korraldatud üritusega väga rahule. Veidi üle 24% arvas, et nad jäid rahule. Vaid üks vastaja ei jäänud rahule. Uurides raja ja võistluskeskuse kohta, peeti Eesti kõrgeimatel luidetel ja kaunil maastikult kulgevat rada väärtuseks omaette ning sel põhjusel on Rannametsa tulekuks kõrgendatud motivatsioon.
Rada
Kuna muutuv loodus disainib igal aastal rada ka veidi ümber, esineb distantsil pikali vajunud puude tõttu põnevaid looduslikke takistusi. Ka tänavu olid mõned suured puud rajal risti ees ning osalejatele tundus see meeldivat. Arvukate osalejate jaoks oli rajamärgistus kiiduväärt, ent oli ka neid, kes kaebasid juurikate ja konaruste üle ning neid, kes arvasid, et kilomeetrimärgised peaksid olema paremini jälgitavad ning et raja 5,7ndal kilomeetril tegutsenud joogipunkt asus liiga kaugel. Üks osaleja tegi ettepaneku, et rada võiks vahelduseks kulgeda teistpidi.
„Metsas joostes tuleb arvestada, et takistused on raja loomupäraseks osaks. Sel põhjusel pole muud abinõu kui tähelepanelik olla. Meie uus rajatiim sai suurepäraselt hakkama ja seda kinnitab osalejate väga kõrge hinnang. Markeeritud juurikad ja võimalikult hea tähistus on Luitejooksu kõrge standardi osa ning mis on üks mõõdiku osa, keegi rajalt ära ei eksinud,“ märkis jooksu peakorraldaja Vahur Mäe.
Mäe lisas, et tavaliselt nii lühikestel distantsidel pole üldse joogipunkte, sest need pannakse alates 10 kilomeetri pikkusega distantsidele. „Kuna raja algus on rahulikum ning peame leidma selleks sobivaid kohti, on antud kohas asuv joogipunkt enamuse arvates optimaalne. Raja teistpidi jooksmine pole aga asukohta arvestades võimalik, kuna sedapidi joostes poleks võimalik stardimassi hajutada,“ rääkis korraldaja.
Parkimine ja liikluskorraldus
Foto Viktor Tund
Mitmeid osalejaid tegi murelikuks parkimine ja liikluskorraldus, millega seoses toodi esile paar ohtlikku olukorda. Värskelt sulanud põlluparkla oli väljakutse madala põhjaga autodele. Koertekrossi stardis tekkis aga ehmatavaid hetki, kui liiklejate tähelepanu hajus ning parklasse saabujate ning krossil startijate teed ristusid.
„Selle Luitejooksu suurimaks apsakaks pean segast olukorda programmi esimese stardi ajal. Samal ajal kui koertega osalejad startisid, lasi liikluskorraldaja parklasse suunduvaid autosid peale. Tekkis paar ohtlikku momenti, ent lõpp hea, kõik hea. Vabandame probleemse olukorra tekitamise pärast. Järgmiseks korraks on meil aga sisend, mida teisiti teha,“ resümeeris Mäe.
Üldiselt aga oli viimasel hetkel lume alt vabanenud ja tahenenud parklast suur abi, sest kui masinaid poleks sinna saanud peale lubada, pidanuks sõidukiga saabujad oma masinad piki Vana-Riia maanteed parkima.
„Tean, et meil oli ka probleem ühe madala masinaga, kes märjal pinnasel kinni jäi. Parkimise lahendamine on Rannametsa alati suurimaks väljakutseks. Siinkohal tänan Autoserti reguleerijaid, kes andsid vaatamata eelpool mainitud viperusele oma parima ala korraldamisel,“ kiitis korraldusmeeskonna juht.
Stardigruppidesse jaotamine
Rahvaspordisündmusele kohaselt pakub endiselt kõneainet stardigruppidesse jaotamine. Väljendati pettumust, et arvesse ei võetud üle-eelmise aasta või teisi veelgi varasemaid tulemusi.
„Mitte ainult Luitejooksul, aga ka teistel meie üritustel tekitab see alati küsimusi. Rõhutan üle, et võtame arvesse vaid eelmise aasta tulemusi ning seda teatud ajahetkeni enne jooksu. Need, kes kuupäevast üle lähevad, selles kalkulatsioonis ei osale. Ning oluline on ka teada, et kes õigeaegselt reageerivad, ei saa sama stardinumbrit, vaid nad paigutatakse vastavasse stardigruppi. Näiteks kui osaleja lõpetas eelmisel korral 235. kohal, paigutame ta gruppi 101-300,“ informeeris Vahur Mäe ja lisas, et tegemist ei ole tippvõistlusega, kus kehtivad normid ja väga täpsed reeglid, mis võtavad arvesse osalejate taset läbi saavutusspordi prisma. Küll saavad Eestis tippu kuuluvad osalejad alati vastavalt tasemele esimesse gruppi, aga selle otsustab peakohtunik.
Võrreldes 2017. aastal tõstatunud probleemiga pikast supijärjekorrast, leidis see nüüd lahenduse. Need momendid, mil veidi pikem saba tekkis, olid harvad.
Lisaks erinevatele korralduslikele aspektidele küsiti ka seda, kas Luitejooksule kulutatud osalustasu oli maksmist väärt. Rohkem kui 76% arvas, et oli, 21%, et pigem oli ning vaid paar protsenti ei osanud öelda või arvasid, et tasu polnud asjakohane.
Samuti küsiti kavatsuse kohta järgmisel aastal osaleda. Siis toimub Luitejooks taas aprillikuu kolmandal pühapäeval, 21. kuupäeval. Üle 90% respondentidest ütles, et pigem kavatsetakse osaleda, vaid kaks inimest arvas, et ei osale ning 8 ei osanud veel öelda. Erakordselt kõrge hulk vastanutest, veidi üle 90%, arvas, et võtab tänavu osa ka mõnest järgmisest Kahe Silla Klubi organiseeritavast üritusest. Juba 22. juunil toimub riigi suurele juubeliaastale pühendatud Maraton Eesti Vabariik 100.
Ja sealt juba edasi jätkub Luitejooksuga alanud kolmikürituse sari sügiskuudel, mil toimuvad Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks (1.-2.09.2018) ja Pärnu Rannajooks (21.10.2018).
Sportlike kohtumisteni!
Kommenteeri