Foto Viktor Tund
Aprilli kolmandal pühapäeval Pärnumaal Rannametsas toimunud Luitejooksust kujunes tõeline rahvapidu, sest pea 1400 osalejaga spordisündmus on saavutus omaette. Korraldus palus osalejatel hinnata, kuivõrd pakutavaga rahule jäädi ning annab alljärgnevalt tulemustest ülevaate.
Nädalajagu avatud olnud ankeetküsitlusele vastas 281 erinevatel distantsidel osalenud spordisõpra, mis teeb koguni 26% osalenute arvust (arvestuses ei ole lastejookse). Ligi 65% neist osales jooksul, 18% ajavõtuga käimisel ning ülejäänud liikus koeraga või ajavõtuta kõnnidistantsil. Selgub, et altimad tagasiside andjad on naised, keda oli enam kui 2/3 respondentidest. Pärnumaa sündmusele kohaselt leidus enim vastajaid kodumaakonnast (66%), kaalukas tagasiside andjate hulk oli Harjumaalt (16%) ning ülejäänud jagunesid väikeste gruppidena ülejäänud maakondade vahel.
Kõrge vastanute määr annab tugeva aluse üldiste järelduste tegemiseks ning korraldusmeeskonnale suunised edasiste spordisündmuste kavandamiseks. Siinkohal toome välja peamised tagasiside märksõnad, valiku osalejate kommentaaridest ning peakorraldaja Vahur Mäe hinnangud mitmetele ettepanekutele.
Üldine rahuolu kõrge, ent tehti mitmeid märkusigi
Üldine rahulolu hinnang korraldusele oli väga kõrge, sest 79% jäi toimunuga väga rahule ning kõik ülejäänud olid rahul. Peamiste osalemise motivaatoritena toodi välja (valida võis mitu põhjust) liikumisest rõõmu tundmise (61%), looduses viibimise võimaluse (53%) ning kolmikürituse sarjas kaasalöömise (44%). Oluliseks peeti ka soovi end proovile panna (43%), Luitejooksu ehedat ja eristuvat olemust (38%) ning medalit (37%).
Info Luitejooksust liikus osalejateni Kahe Silla Klubi veebi, Facebooki ning uudiskirja kaudu, ent palju toodi esile ka sõbralt-tuttavalt kuuldud info aspekti.
Teenused saab nende kasutamise aktiivsuse põhjal jaotada suures plaanis kaheks: universaalsed, mida peaaegu kõik kasutavad (näiteks rada, stardi- ja finišikorraldus, vabatahtlike abi jmt) ning valikulised (näiteks pakihoid, pesemine, toitlustamine, ajavõtt jmt). Rahulolu pakutavate teenustega võtab kokku järgnev joonis. Tagasisidest nähtub, et peamiselt ollakse pakutuga kas väga rahul või rahul ning on alust arvata, et need, kes rahule ei jäänud, andsid ettepanekute rubriigis täiendavad sisulised kommentaarid.
[pdf-embedder url=”https://www.2silda.ee/wp-content/uploads/2019/05/Luitejooksu-rahulolu.pdf” title=”Luitejooks – osalejate rahulolu”]
Kümmekond vastajat tõi välja, et nad soovinuks rajal näha ühe asemel mitut teeninduspunkti. Nii mõnelgi korral kiruti stardikoridori kitsust ning kurdeti kepikõndijate jooksuhimu pärast.
„Kuna ilm oli kuum, siis raja raskust arvestades võinuks täiendav joogipunkt esimesel rajakolmandikul tõesti olla. Olen seda meelt, et rahvasündmused hingavad tippspordiga võrreldes veidi teises rütmis ja kui jook tagab meeldivama emotsiooni, siis Luitejooksulgi on edaspidi põhjust lisapunkti tekitamist kaaluda,“ arvas jooksu vastutav korraldaja Vahur Mäe.
Stardikoridori ülesehituse kohta on kommentaar sama, mis mullu: „Tegutseme avatud liiklusega alal ning selline korraldus on kompromiss kohalike elanike ning osalejate vahel. Tänu vabatahtlike initsiatiivile suutsime vahetult enne starti koridori laiendada ning see aitas olukorda leevendada. Üldhinnang stardikorraldusele on igati kõrge ning väga suurel osal inimestel ei tekkinud sellest probleemi.“
Seda, et käijad ja kepikõndijad jooksma kipuvad, juhtub enamikel Eesti liikumissündmustel. Mäe selgitusel ei ole tegemist kiirkõnni võistlusega, osalemine on enesetunde ja südametunnistuse küsimus ning korraldus ei hakka sel põhjusel edaspidigi osalejate tegutsemisse sekkuma. „Käijate tulemusi mõõdetakse tippvõistlustel, aga sportkäimine on midagi muud, kui meie siin taotleme. Samas mõistan nende osalejate nördimust, kes lähevad käima ning näevad siis kolm korda kiiremaid endast mööda tuiskamas. Eks nad peavad siis näpuga viibutama, iseküsimus on, mida see ühele või teisele annab. Oleme väljagi öelnud, et käimise juures me paremusjärjestust ei pea,“ kinnitas peakorraldaja.
Ühe suurima murekohana toodi välja, et koerte jaoks nappis väljaheitekotte. „Tõsi, seda heideti meile palju ette ning oleme teinud omad järeldused, et see pool jäi tõesti puudulikuks. Järgmisel aastal võtame teema eraldi luubi alla ning likvideerime miinused,“ lubas Vahur Mäe. Samuti lisatakse teeninduspunktidesse lisaprügikaste, et osalejatel oleks mugavam tühje topse ära anda.
66% vastajatest on kindlad, et nad osalevad Luitejooksul järgmiselgi korral. 27% ütles „pigem jah“, 6% polnud veel kindlad ning vaid mõned osalejad hindasid, et nad ei plaani tulla. Ligi 86% osalejatest on valmis Luitejooksul osalemist väga suure tõenäosusega sõpradele, tuttavatele või pereliikmetele soovitama.
Foto Viktor Tund
Noppeid osalejate kommentaaridest
Selgitada/kirjeldada võistlusreegleid osalejatele, kuna rajal võis kuulda üksikute osalejate nurinat ja arusaamatust, kuidas on liikumine kindlal võistlusel lubatud: nt kas ajavõtuga retkel on lubatud ka joosta või sörkida.
Ei mõista midagi paremat tahta , kui ainult neid paari kõrget mäge ees ei oleks. Jõudu Teie meeskonnale ka tulevikuks!
Enne rajale minekut võiks tutvustada sportimise etiketti. Ära nuuska maamehe moodi ega sülita kui taga on teine jooksja. Kui oled aeglasem jooksja, hoia paremale.
Rajal oleks võinud olla näiteks igal kilomeetril prügi kogumise koht, sest koerad tegid oma häda ja seda kotti s….a on ebameeldiv 7 km kaasas kanda.
Koertega jooksvad retkelised häirivad, kuna tavajooksjad takerdusid rihmadesse.
Kui oleks võimalik joosta maanteel (kraavi asemel), oleks päris huvitav. Minu vanaema, kes ka osa võttis, ütles, et mägedest ülesse ronimiseks võiks olla mingi nöör või muu toestav abivahend, mida saaks kasutada.
Jalutajad ei peaks startima nr 200-300, nad tõesti segasid… seda siis stardikorralduse poole pealt. Kes varem pole osalenud, siis ikka tahapoole.
Jõudu korraldajatele. Korralduse tase on juba väga kõrge ja Eesti parim võrreldes teiste jooksuüritustega.
Kaldun arvama, et joogipunktis paar lisa prügikotti vähendaksid prahi kokku korjamist hiljem.
Joogipunkt asub liiga kaugel. Selleks ajaks tekib juba vedeliku puudus (harrastussportlastel, kellel on aega jooki võtta). Võiks olla 4. km.-l.
Luitejooksul oli ainult üks joogipunkt, enne finišhit. Nähes enda ees suuremat naist üksi kõndimas, tekkis mure tema heaolu pärast, kuna vett tal kaasas polnud ja vedelikukadu oli ilmselt tal üsna suur. Pakkusin rajal talle oma vett.
Keppidega kõndijatel võiks olla eraldi arvestus, sest retkelised tegelikult ju jooksevad… see pole kepikündijate suhtes aus.
Jätkake samas vaimus! ?
Kommenteeri