27. oktoobril toimunud Pärnu Rannajooksu väisas rekordarv osalejaid: vaatamata ekstreemsetele ilmaoludele sai erinevatest distantsidest osa 1346 spordisõpra üle Eesti. Korraldusmeeskonna tagasisideküsitlusele vastanud andsid sündmusele kõrge hinnangu.

Novembri alguspäevini avatud olnud küsitlusele said tagasisidet anda käimis- ja jooksudistantsidel osalejad. Lastejooksudel lustijad ise sõna ei saanud, küll võisid väikeste jooksudele hinnangut anda vanemad, kelle võsukesed sportisid ning kes hiljem isegi higi valamas käisid. Vastuseid jagas 169 osalejat, mis teeb veidi üle 15 protsendi raja läbinuist.

Joonis 1. Vastajad maakonniti

Traditsiooniliselt leidsid enim vastamiseks aega naised, kelle osakaal moodustas ca 60%. Kõrvalolevalt jooniselt nr 1 selgub, et maakondlikus arvestuses troonisid jätkuvalt pärnumaalased (56,8%), kuid nende osakaal oli 2018. aastaga märksa väiksem (mullu 66,7%). Osalejate elukohaandmetest tuleb välja, et spordisündmuse mõju väljaspool kodumaakonda kasvas ning üha enam inimesi tuli Pärnusse perepuhkust veetma. Kõneka näitena saab tuua 5 km pikkuse rahvaraja, mille 127 lõpetajast ligi 60% ei ela Pärnumaal. Seegi võib viidata trendile, et liikumisharrastajad leidsid Pärnusse sõitmiseks Rannajooksu näol meeldiva motivatsiooniallika. Tavapäraselt jagasid meelsamini vastuseid üle 25aastased: 26-35aastaste osakaal moodustas 28 ning 36-45aastasted 30%.

Korraldusele antud üldhinnangu kohaselt jäi Rannajooksuga väga rahule 79%, ligi 19% oli rahul ning marginaalne osa vastanutest ei osanud öelda või laitis organiseerimistöö maha. Klientide rahuolu peamiseks näitajaks on lojaalsus: 70% respondentidest on veendunud, et starti tasub tulla järgmiselgi aastal. Veidi üle 23% on tõenäolised tulijad ning ülejäänutest enamikul pole veel seisukohta. Vaid mõni üksik ei plaani osaleda. Vaatamata starditasu mõningasele tõusule võrreldes 2018. aastaga hindas enam kui 96% osamaksu mõistlikuks ja pidas kogetuga kooskõlas olevaks.

Paljud turundusuuringud rõhutavad, et enim aitavad teenust või toodet reklaamida positiivse elamuse saajad ise. Rannajooksu tiim saab samuti loota kõrgele soovitusreitingule, sest 2/3 vastanutest hindas maksimaalse kümne punktiga võimalust, et sündmusest antakse hea tagasiside pereliikmetele, sõpradele, tuttavatele, trenni- või töökaaslastele. Arvestades asjaolu, et kaheksa- ja üheksapunktiseidki hindeid esines summeeritult ligi 21%, jääb maksimaalsest lahutama napp vahemik.

Mis motiveeris inimesi rusuva ilma kiuste Rannajooksul startima? Alloleval joonisel nr 2 on toodud peamised motivatsioonifaktorid (valida võis mitut varianti). 2/3 vastanute jaoks oli põhiliseks liikumapanevaks jõuks rõõmutunde tekkimine. Oodatult hästi võeti vastu spordisündmuse esimene medal – seda nimetas ligi 46%. Märkimist väärivad soovgi ennast teostada (42%) ning pere- ja sõprade ringis meeldivalt aega veeta (34%). Vähetähtsad polnud eesmärk varasemat tulemust parandada (33%), samuti hinnati kolmikürituse sarja medalit, mida Rannajooksu finišisse nõutama tuldi (33%).

[pdf-embedder url=”https://www.2silda.ee/wp-content/uploads/2019/11/Osalemise-põhjused.pdf”]
Joonis 2. Osalejate motivatsioon Rannajooksul osalemiseks

Rahuolu pakutavate teenustega illustreerib allolev joonis nr 2. Nagu teistegi sündmuste puhul, võib teenused jaotada tinglikult kaheks: need, mida kõik kasutavad (stardi- ja finišikorraldus, rada, päevajuhi töö jmt) ning hüved, mida tarbitakse valikuliselt – näiteks rajateenindus, parkimisvõimalus, sauna- ja pesemisteenus jne. Kõrgelt skoorisid kõik teenused või kui tegemist oli valikulistega, polnud paljudel respondentidel oma arvamust, kuna üht või teist hüve lihtsalt ei kasutatud. Iga teenuse puhul olid üksikud rahulolematud ning on tõenäoline, et avatud vastustega osas peitub negatiivsete hinnangute taga just nende arvamus. Kordi märgitakse sedagi, et ekstreemsed ilmaolud jäid elamusena meelde ning liitsid osalejaid.

[pdf-embedder url=”https://www.2silda.ee/wp-content/uploads/2019/11/Osalejate-rahulolu.pdf”]
Joonis 3. Rahuolu teenustega

Spordipäev ületas uue lati

Kahe Silla Klubi spordisündmuste peakorraldaja Vahur Mäe hinnangul tegi jooks läbi tugeva arenguhüppe.

„Vaatamata rasketele oludele püstitasime suurepärase osalejate rekordi ning tõestasime, et sügisese liikumishooajale sobib punktipanek Pärnus valatult. Väljastpoolt maakonda tulijate arv kasvas hüppeliselt ja see viitab suvepealinna kui väljaspool Tallinna number ühe reisisihtkoha tõmbele ka muul ajal kui suvel. Rannajooksu võeti meeldiva vaheldusena, et spaa- ja puhkuselinnas sügisest rahu nautida,“ hindas Mäe. Korraldaja arvates näitavad kõik märgid, et spordisündmus on kasvamas ning kunagisest väikesest kogukondlikust jooksukesest on sirgumas üle-eestilise mõjuga suursündmus. „Ei saa välistada, et kunagi võime meie suurimat – kahe silla jooksu hakata rannajooksuga kõrvutama.”

Prügistav korraldus?

Osalejate kommentaaridest tuleb mitmel juhul välja mure keskkonna pärast – väidetavalt aitavat jooks kaasa keskkonnareostuse tekkele ning tarbimine kiirendab looduskeskkonna halvenemist. Teeninduspunktis ja parkides olid lennelnud plasttopsid ja muu prügi.

„Mõningase prügi tekkimine suure spordisündmuse raames on paratamatu. Korraldusmeeskond hoolitseb alati selle eest, et prügi saaks kokku korjatud ning nõuetekohaselt käideldud. Nii rannajooksulgi – veendusin rada läbi jalutades, et plats oli kenasti puhas. Paraku ei ole hetkel välja mõeldud lahendust, millega olemasolev süsteem asendada. Ühekordsed plasttopsid ja -kausid võib ju pappnõude vastu vahetada, kuid nendegi tootmine on ressursimahukas ning arvatav sääst ei pruugi olla lõpuks võit keskkonna arvelt. Tartus katsetatava pandinõude süsteemi puhul tekivad küsimused hügieenist ning kättesaadavusest. Pandinõude pesu on omamoodi kulu ja arutleda võib sellegi üle, kas selline lahendus on keskkonnasäästlikum. Küsimus on ikka selles, et prügi jõuaks tarbija juurest käitluskohta ning maksimaalne sellest taaskasutataks,“ rääkis korraldaja ning lisas, et Kahe Silla Klubi teeb selle nimel, et loodust säästetaks ning ümbruskond puhtana hoitaks. „On ju meie algatatud virtuaalne „Teeme Ära“ Eesti prügijookski, mis neil teemadel kaasa kutsub rääkima.“

Joogipunkte lisaks ja rohkem melu

Mitmed osalejad arvasid, et joogipunkte võinuks ühe asemel kaks olla. Samuti kurdeti, et rajal peaks olema enam meelelahutust.

„Arvestades ilma, peidanuks 10 km peale ühest punktist piisama. Siiski pole välistatud, et edaspidi planeerime ühe juurde. Inimestel on erinevad vajadused. Kuigi, teenustega rahulolu vaadates selgub, et rajateenusega jäädi pigem väga rahule,“ tõdes Vahur Mäe. „Tänavu kaasasime staadionile ja rajale rahvast lõbustama pasunakoori, kes väga hästi vastu võeti. Keerulised olud ei lubanud ohutust silmas pidades kahte muusikapunkti paigaldada, kuigi algselt oli kõik plaanis. Vahel teeb vääramatu jõud korrektuure ning korraldajal lasub vastutus õigel ajal õigeid otsuseid teha.“

Medalistest ja auhindadest

Kuni eelmise aastani said medali osalejad, kes rannajooksuga koos läbisid teisedki sündmused ning said sellega kirja kolmikürituse tulemuse. Tänavusest toodi mängu teinegi medal – kõik rannajooksu kui etapi lõpetajaid premeeriti. Medal võeti soojalt vastu ning 46% vastajate jaoks oli seegi üks põhjustest, mis motiveeris starti tulema. Mitu pettunud inimest pöördus korraldajate poole hinnanguga, et kolmikürituse vanusegruppide esikolmiku asemel vaid grupi võitja auhindamine suurel laval oli väär samm.

„Varasemad aastad näitasid, et nõudlust nii paljude auhindade vastu polnud. Päris mitmete gruppide puhul ei tulnud isegi kolme osalejat kokku ning autasustasime inimesi tühja tribüüni ees. Sel põhjusel muutsime kontseptsiooni – tõstsime teiste auhindade väärtusi ning nägime sedagi, et vaatamata kõledale ilmale jäi rahvas parimatele poodiumi ees kaasa elama,“ rääkis Mäe. „Osalejad on meile ise öelnud, et auhinnad pole osalemisel peamiseks motivaatoriks. Vaid ca 8% pidas auhindu tähtsaks, kui tagasisidele vastuseid andis.“

***

Üldiselt on eestlased kiitust jagades tagasihoidlikud. Rannajooksu korraldustiimil on põhjust rõõmustada, sest laekunud hinnangutes leidub ohtralt kiidusõnugi. Järgmisel aastal toimub rannajooks 25. oktoobril, oodates starti enam kui 1500 spordisõpra üle Eesti.

Valik osalejate kommentaare (muutmata kujul):

  • Kõik oli tore ja igati mõnus. Üks miinus siiski on – vesi, mida jagati 5-l kilometril, oli wc-st võetud… vot see on tase ?
  • Muidugi andis torm jooksule rohkelt efekti juurde, kuid säärase maruga võinuks veelgi rohkem läbi mõelda teeninduspunkti prügi- ja topsisüsteem. Lendlevad plastiktopsid on nüüdseks no-go-zone ja halb vaatepilt. Ma saan aru, et plastiktopsile on raske leida alternatiivi, kuid siis tuleks lisada täiendavaid prügikaste vms.
  • Korraldus väga hea, lisaks võiks olla üks vaheajavõtu koht ja joogipunkt
  • Superägedatele suunanäitajatele palju tänu!
  • Jooks oli väga ekstreemne. Paar viimast km oli katsumus omaette. Rada hea ja kiire kui vaid see tuul oleks Minuga koostööd teinud.
  • Rada oli väga hästi korraldatud, alati oli ruumi joosta ega tekkinud ummikuid, mis muidu on jooksuüritustel väga tüütud, aga kahjuks tavalised. Info oli Facebooki kaudu väga hästi kättesaadav.
  • Rada võiks olla veidi teine, eriti need edasi-tagasi jooksud olid veidi mõtetud. Muidu oli kõik super!
  • Rada oli väga mõnus ja huvitav. Laudteed ei olnud libedad. Rajamärgistus suurepärane:)
  • Iga aasta võiks saada Rannajooksu osaleja Rannajooksu medali.
  • Kahju, et kolmiküritusel enam kolme vanuseklasside parimatcei autasustatud, ootasin pikisilmi autasustamisel (loomulikult enda süü et juhendit enne ei lugenud, aga lootsin eelmise aasta põhjal samasugust autasustamist) aga poodiumile said ainult esimesed.
  • Habemega jänes oli ??????? Draakon oli ikka üliäge laste jaoks (mõistan koostöö)
  • Lapsed võiks saada medali ning midagi pähklite asemel. Pähklid jätavad kahjuks neid külmaks ja medali mittesaamine teeb kurvaks.
  • Arusaamatuks jâãb ajavôtuga kãimine. Kas seda TOHIB teha ka joostes? Miks siis kohe jooksjatena ei registreeru? Iseenda petmine ju
  • Loodetavasti tuleb kolmikürituse sari ka järgmisel aastal. Väga vahva oleks, kui saaks soetada ka üritusele väärilise särgi, kus oleks kõigi kolme jooksu logod.
  • Sisse- ja väljapääs staadionihoonesse oli veidi segane ja pidime veidi üles-alla minema enne, kui saime kohapeal aru, kuidas pakihoiuni pääseda. Pesemisvõimalus kohapeal oli aga tõesti hindamatu! Ja vabatahtlikud raja peal olid eriti toredad, nagu enda vanaema ja vanaisa minuga raja ääres kaasa elaks. 🙂 Aitäh kõikidele vapratele, kes lisaks meile samuti ilmale vastu pidasid!
  • Meeldis väga, et sai medalit graveerida! Palju puudu ei jäänud, et söögitelk sellise tuule käes lendu oleks läinud. Samuti kui topsist oli teed natuke juba ära joodud ja panid topsi lauale, siis tuul viis topsi koos teega minema. See on väike mõttekoht järgmiseks aastaks 🙂 Aga muidu lahe üritus, esimest korda osalesin ja meelidis, vabatahtlikud ka väga tublid! Fotograafid olid veidi passivsed võrreldes teiste üritustega, aga ilm oli ju ka kehva seisja jaoks…
  • Juba pikemat aega häirib see, kui keskkonnavaenulikult on yritus korraldatud. Kohutav oli vaadata, kuidas sadade kaupa plast- ja pabertopse tormi käes rannaparki lendas. Kuidas ometi ei suudeta korraldada normaalselt jäätmekäitlust, panna vabatahtlik prügikotiga, teavitada osavõtjat, et topsid prügikasti? Sama on toitlustusega – kohtutavalt prügi tekitav. Äkki on inimesi, kes tuleks oma nõudega? Pakkuge välja. Nt Portugalis on jookse, kus prahi mahaloopija saab disklafi. Äkki võiks korraldaja vähemalt võimaldada oma prügi ära panna? Teine asi on medalid – kas ikka on nii väga vaja neid? Pole ju tegelikult olümpiamängud see Pärnu rahvajooks. Äkki saaks soodsamalt osaleda see, kes medalit ei soovi? Või medali raha saaks annetada heategevuseks? Eristada kuidagi numbrimärgiga medali soovija ja mittesoovija? Üritus on tore ja meeleolu hea, aga see korraldus jätab mulje, nagu oleks mingi EKRE jõmmide üritus, kes kliimamuutusi ei usu ja ikka tarbivad täistuuridel. Äkki oleks mõttekoht, kuidas muutuda keskkonnateadlikumaks?
  • Teeninduspunktis kasutati tormiga kergeid plasttopse ja reostati meeletult randa, parki ja kogu ümbrust. Retk toimus läbi aktiivse liikluse ning polnud politseinikke kes liiklust reguleeriksid ja tagaksid osalejate ohutust !!! Minu ees oleks kolm naist alla aetud kuna üks auto ei andnud pöördel neile teed ja sõitis lihtsalt peaaegu üle varvaste. Üks naistest lõi käega vastu autot ja väljendas oma pahameelt, autojuht sõitis rahulikult edasi ja ei keeranud peadki nende poole. Pidev hirm autojuhtide pärast….
  • Tore, et on olemas ka toitlustus, kuid leides supi seest tumeda juuksekarva, siis see võtab igasuguse toreduse ära. Minu poolt jäi igatahes supp söömata! Ja jätkuvalt läbitakse ajavõtuga retke distants joostes, mis mõte sellel siis üldse on, et teha retk. Las siis ollagi ainult jooksu distants! Võiks stardinumbri külge kinnitada mingi anduri, mis automaatselt registreerib ära, kas on tehtud jooksusamm.
  • Olin juba ammu ammu mõelnud sellest, et hakata osa võtma jooksuüritustest. Varasemalt jäi see ära kartuse ja treenimatuse taha, kuid kui esmakordselt selle läbi tegin, oli see tunne seda väärt! Aitäh ja juba järgmisel aastal kolmiküritusel näeme !!
  • Minu jaoks oli väga meeldiv jooks nagu kõik jooksud ja kavatsen kindlasti veel kõikidest jooksutest osa võtta.
  • Tänan südamest korraldajaid ja vabatahtlikke, kes hoiatasid kaugelt suurtest veelompidest ja kaasa elasid…tugev tuul ja vihm panid korralikult proovile ja nüüd jääb rannajooks 2019 pikaks ajaks meelde korralik ja ekstreemne kolmikürituse lõpp.
  • Suurepärane tormiilm nautimiseks Pärnu mereäärset rajavõlu! Super korraldustiim, tänud ja kohtumiseni uuel aastal.
  • Väga tore üritus oli. Natuke ekstreemsust kulus marjaks ära. Tuju oli ikka mega hea.
  • Suur tänu kõikidele korraldajatele! Eraldi tänu vabatahtlikele, kes jagasid stardimaterjale Pärnu Keskuses ning inimestel, kes olid raja ääres abiks – nende naeratused ja ergutavad hüüded/sõnad andsid väga hea positiivse süsti 🙂