Neil päevil tallab noor ja lootustandev Pärnumaa jooksumees Karl Mäe Keenia jooksuradu. Varasem luitejooksu ja rannajooksu võitja pürib oma meelisalal, 3000 meetri takistusjooksus, järgmise aasta Euroopa kergejõustiku meistrivõistlustele ning võtab ettevalmistusprogrammi Pärnu Kahe Silla kolmiküritusegi.
Tänavu on aga Karlil veel üks roll – nimelt on jooksumees Võidupüha maratoni e-maratoni tunnusnägu, utsitades rahvast jooksuradu vallutama. „Motiveerimaks spordihuvilisi pingevabas keskkonnas ennast proovile panema, on e-maraton leidlik lähenemine. Alati ei pruugi spordisündmusele minekuks aeg sobida ning e-formaat pakub siinkohal tõsiseltvõetava alternatiivi – hiljem vaatad protokollist tulemust ja võrdled näiteks teistega,“ soovitab Karl Mäe.
Siinkohal toome lugejani maratoni peakorraldaja Vahur Mäe intervjuu tänavuse e-maratoni „näoga“.
Mida mõtlesid, kui Kahe Silla klubi (2SK) tegi sulle pakkumise hakata tänavuse e-maratoni saadikuks?
Olin kõhklemata nõus. Jooksuspordi edendamine kodumaakonnas on minu jaoks olnud alati oluline ning mul on au, et minu tegemisi on märgatud, mistõttu annan hea meelega omalt poolt lisapanuse.
Kui kaua oled jooksmisega tegelenud ning millal mõistsid, et soovid tippu pürgida?
Teadlikumalt alustasin jooksmisega seitse-kaheksa aastat tagasi, keskkooli alguspäevil. Samas, kergejõustikuga tegelesin veelgi varem. Eks alateadlik soov edasi pürgida on peidus igas inimeses. Mida aeg edasi, seda enam hakkavad ideed ja soovid kuju võtma.
Oled oma plaanides rääkinud 2020. aasta Euroopa meistrivõistlustele pürgimisest. Millist jooksuala Pariisis teha sooviksid ning kuivõrd reaalseks kvalifitseerumist pead?
Tahaksin Prantsusmaal olla 3000 meetri takistusjooksu stardijoonel. Sinna pääsemise kriteeriumid ei ole veel teada, aga näiteks eelmiste võistluste normatiiviks oli 8 minutit ja 40 sekundit. Seni olen lemmikdistantsi läbinud 9.09ga ning minna on veel omajagu. Siiski pean eesmärki reaalseks, kuna minus on suur varu tõkkeületustehnika ökonoomsemaks lihvimiseks ning jooksjanagi näen täiendavat arengupotentsiaali.
Kas plaanid startida ka mõnel tänavusel 2SK korraldataval jooksul?
Absoluutselt. Pärnu rahvajooksud on mu lemmikud. Olen neil jooksudel osalenud noorusajast peale – isegi siis, kui veel sihikindlaid eesmärke ei olnud. Kindlasti plaanin tänavugi kolmikürituse etappidest osa võtta.
Miks peaksid spordihuvilised e-maratoni (42 või 21km) läbima tulema?
Motiveerimaks spordihuvilisi pingevabas keskkonnas ennast proovile panema, on e-maraton leidlik lähenemine. Alati ei pruugi spordisündmusele minekuks aeg sobida ning e-formaat pakub siinkohal tõsiseltvõetava alternatiivi – hiljem vaatad protokollist tulemust ja võrdled näiteks teistega.
Miks peaks jooksmisega tegelema ning millised on sinu soovitused algajale harrastajale?
Joosta saab iga ilmaga, igal pool ning igal ajal. Piisab kasvõi mõnest rahulikust pooletunnisest sörgist nädalas, et tunda tervisele liigutamise kasulikku mõju. Lisaks olen tähele pannud, et jooksmine õpetab paremini aega planeerima ja pärast raskeid treeninguid ei tundu muud elulised probleemid enam sugugi nii ületamatud. Üldiselt olen täheldanud, et teisedki jooksuinimesed pakatavad positiivsusest. Sellegipoolest on kilomeetrite viisi jooksmine üpriski vaevaline tegevus ning mõtet, et nüüd tuleb hakata jooksma, on algajail ehk üsna keeruline hoomata. Motivatsioon aga peab tulema inimesest endast.
Olen kuskilt lugenud, et harjumuse tekkimiseks kulub keskmiselt 14 päeva. Ehk siis pärast kahte nädalat regulaarseid jooksutreeninguid peaks spordist, meie mõistes jooksmisest, kujunema teatud plaanis rutiin. Siis püstitatakse eesmärke, mis aga tähendab juba järgmise motivatsiooniastme ületamist.
Kindlasti ei tasu alustada liiga kõrgete eesmärkide seadmisega. Kuna tulemusteni jõudmine võtab aega, pole vahet, kas tehakse tervisesporti või liigutakse isiklike tippmarkide suunas. Tähtsaim aspekt liikumise juures on järjepidevus ning protsessi nautimine.
Keda pead spordis suurimateks eeskujudeks?
Otseselt kedagi kultuslikult ei jälgi, aga mulle on sümpatiseerinud raamatud Novak Djokovici, Ron Clarke’i ja Kristina Šmigun-Vähi sporditeest. Motivatsiooni lisavad Toomas Turbi ja Enn Selliku joostud tulemused, mis näitab, et eestlased peaksid joosta jõudma küll.
Räägi palun veidi oma hobidest, õpingutest ja tööst
2017. aasta kevadel lõpetasin Tallinna Tehnikaülikoolis informaatika eriala bakalaureuseõppe. Kuigi hetkel edasiõppimise plaane pole, ei tea kunagi, mida tulevik toob. Leiva toon lauale tootedisaini ja e-kaubandusega peamiselt Põhja-Ameerika turgudel tegutsedes ning vabakutseliselt toimetan veebiarendusega. Spordiga raha paraku ei teeni, mistõttu pean erinevaid võimalusi ja tagavaravariante otsima.
Ilusate ilmadega võib mind kohata Pärnumaa metsades discgolfi kettaid loopimas. Olen suur matkafänn ning kui vähegi aega leian, pakin koti kokku ja lähen mõne sõbraga loodusesse. Lisaks Eesti metsadele ja rabadele olen viimastel aastatel pärast suvist staadionihooaega matkanud pikemalt erinevates Euroopa riikides. Näiteks mullu võtsin ette Alpid ja aasta enne seda käisin Norras. Samuti tegelen kaljuronimisega ja kunagiste ajateenistuskaaslastega käime sukeldumas.
Karl Mäe Keenias kohalikega kilomeetreid mõõtmas
Harjutad hetkel Keenias. Kas Keenia on tõesti selline koht, et tõsiste jooksuharrastajate jaoks on seal peidus mingi x-faktor?
Olen Keenias esimest korda ning treenin väikeses, rahvaarvult Pärnu suuruses linnas Itenis. Nii nagu Otepää Eestis, toimib Iten Keenias sportimise tõmbekeskusena. Itenist on pärit või siin treenides on saanud tuule tiibadesse väga paljud endised ja praegused maailmarekordiomanikud, tiitlivõistluste medalivõitjad ja olümpiasangarid 800 meetrist maratonini. Minugi puhul mängis alateadvuses teatud ürgne kutse ja eelmisel suvel tegin mõttes siiatuleku otsuse ära.
Treeningtingimused on tõesti head, kuid andkem enestele aru, et taolisi kohti on ju maailmas veelgi. X-faktorit siin kindlasti peidus pole. Jooksjad elavad väga lihtsat elu: kui on trenn, siis tehakse tublisti tööd ja kui on puhkus, siis puhatakse pigem topelt. Kuigi vihm on praegusel aastaajal haruldane, jäetakse trenn sajuga hoopiski ära.
Argielu kulgeb enamasti päikesetõusust loojanguni, mis aasta jooksul pidavat kohalike sõnul olema nihkes vaid 15-20 minuti jagu. Kellaajad suurt tähtsust ei oma. Keegi kuhugi ei kiirusta ja kohale jõutakse siis, kui jõutakse. Esmapilgul võib nii mõnelegi tunduda, et toidulaud on pärit eelmisest sajandist, aga see-eest on kõik toitev ja väga puhas. Tervislik toitumine ei ole Keenias teadlik valik, vaid nii ongi harjutud elama. Võib-olla peaksime isegi sportimisele lihtsamalt lähenema ja ehk mõnes kohas sammukese tagasi astuma…
Millega Keenia sind üllatanud on?
Keenia üllatab iga päev. Kuna ma ei olnud varem Aafrikas käinud, siis juba tänavapildis juhtub eurooplase jaoks alatihti midagi ebatavalist. Küll müüb keegi ülikonnas tee ääres mune, keegi veab mootorrattaga suurt diivanit jne. Ilmselt olen siin oldud aja jooksul näinud rohkem naeratusi, kui kogu ülejäänud elu jooksul kokku. Vaesusest hoolimata on inimesed muretud ja eelkõige on lastel naeratus alati näol. Vabadel päevadel olen mööda riiki ringi reisinud ja tõden, kui mitmekesise maaga on tegemist – leidub nii kõrbeid kui mägesid, vihmametsi ja kuusikuid, kuurorte ning suurlinnu. Ja muidugi veel loomad ja linnud, keda enne olin ainult piltidelt näinud.
Negatiivset pole ette tulnud. Tänu sõprade ja tuttavate kogemustele oskasin aimata, mis mind ees ootab. Kui vahest polegi pool päeva elektrit või keegi põletab tee ääres prügi, on see siin pigem normaalne. Minu asi on olnud kohalike oludega kohaneda ja teha seda, milleks siia tulin. Kui esmavajadused saavad rahuldatud, on kõik väga hästi.
***
E-maraton saab jätku
Mullu Maraton EV100 raames toimunud esimene e-maraton saab jätku, sest huvi uudse formaadi vastu ületas kaugelt korraldajate ootused. Et valikuvõimalusi mitmekesistada, pikendatakse endale sobivas kohas matkamise, käimise-kepikõndimise ning jooksmise võimalusi seniselt kahelt päevalt nädalale. Tulemuse kirja saamiseks tuleb korraldajale saata mobiilirakenduse väljavõte, misjärel saadakse tulemus finišiprotokolli. Kõik lõpetajad saavad elektroonilise diplomi ning soovitud postiaadressile sündmuse tunnussümboolikaga medali.
21.-27. juunil toimuval e-maratonil on kavas poolmaraton (21 km) ja maraton (42 km). Igalt osalustasult läheb kolm eurot kergejõustikulootuse Karl Mäe treeningettevalmistuse toetuseks.
Tutvu e-maratoni tingimustega.
Kommenteeri