22. oktoobril toimunud Rannajooks tervitas spordisõpru ühtaegu nii sügise kui talvega. Kargel, kuid päikeselisel pühapäeval kogunes härmas Rannastaadionile ühtekokku 1279 liikumishuvilist. Nagu tavaks on kujunenud, küsis korraldusmeeskond osalistelt rahulolu kohta tagasisidet. Alljärgnevalt on kokkuvõte vastajate muljetest ja ideedest, mida täiendavad peakorraldaja Vahur Mäe kommentaarid.
Küsimustikule vastas 142 osalejat ning valimis ei olnud lastejooksudel osalejaid (ligi 460). Vastajate määraks kujunes rohkem kui 17%, mis annab aluse järeldusi teha. Vastajate rahulolu spordisündmuse üldise korraldusega osutus kõrgeks – 70,4% vastajatest märkisid, et jäid väga rahule. Korraldusele on see rõõmustav uudis! Sama oluline on aga ka teadmine, et 27,5% vastajatest jäid rahule ning kaks vastajat üldise korraldusega sedavõrd rahul ei olnud.
Rada
Foto: Viktor Tund
Kui suur osa vastajatest soovis korraldusmeeskonnale samas vaimus hoogsalt jätkamist, siis ettepanekute hulgas tõusid esile ka mõned murekohad. Liikumissündmuse olulisim osa on rada. Viimane oli paljude arvates põnev ja vaheldust pakkuv ning kaunites sügisvärvides. Mõne osaleja hinnangul oleks võinud rajal olla rohkem ohtlike kohtade märgistusi ning vältida võinuks järske edasi-tagasi pöördeid.
„Ka eelmisel aastal saime teravate pöörete ja nurkade osas mõnel juhul negatiivset tagasisidet. Võtsime niivõrd, kui see võimalik oli, kriitikat arvesse ning muutsime keerulisimates kohtades rada sujuvamaks. Muutsime ka liikluskorraldust ning panime kinni suure sõidutee, et kõigil oleks vabam liikuda. Kui tahta oluliselt teistmoodi pilti, tähendab see sisuliselt uut rada“, hindas peakorraldajana ametis olev Vahur Mäe.
Mäe sõnul muutuks sel juhul trass olulisel määral ning kolida tuleks kesklinna suundagi. Seega on valida, kas tahta kaunist rannapiirkonda temaatiliste paikade ja eriilmeliste vaadetega või siis mitte nii autentset üritust.
„Kuna lõviosa osalejatest siiski probleemi ei näe, ei pea ka korraldus vajalikuks põhimõttelisi muudatusi. Küll aga võtame taaskord problemaatilised kohad luubi alla ning arutame tiimis, mida teha annaks“, võttis korraldaja teema kokku.
Teeninduspunktid ja rajamelu
Teeninduspunktis ja raja ääres märgati mitmeid toredaid kaasaelajaid. Mõnedki osalejad soovinuks aga julgemat ergutamist ja kaasaelamist ning tuge just vabatahtlike poolt.
„Olen kuulnud vastupidiseidki arvamusi, kus vabatahtlikud olid väga ägedad ning andsid ergutamisel oma panuse. Üldiselt on raja ääres kaasaelamine see miski, mida ei ole võimalik kellelegi ette kirjutada. See kas on või ei ole. Palju sõltub faktoritest nagu ilm, koht, meeleolu jne. Üldiselt on nii, et mida rohkem on osalejaid, seda rohkem ka kaasaelajaid. Ja muidugi asukoht – kui sündmus toimuks kesklinnas, oleks ka juhuvaatajaid rohkem“, arvas Vahur Mäe.
Medalid
Rada läbitud ja rõõmsalt finišeerutud, jäid osalejad esialgseid tulemusi ootama. Kolmikürituse sarja läbinuid premeeris Pärnu Kahe Silla klubi osavõttu medaliga. Medalite jagamisel tekkis aga pikk järjekord, sest tehnilistel põhjustel tulemused viibisid. Mitmed osalejad tundsid end olukorrast häirituna. Pettuma pidid aga need, kes polnud eelinfost välja lugenud, et Rannajooksul eraldi medalit ei jagatud.
Foto: Elise Saarna
„Korraldajatena vabandame kõigi ees, kes pikalt ootama pidid. Kuna jagamine sõltus internetiühenduse olemasolust ning seda kohati polnud, oli oodatust pikema järjekorra tekkimine paratamatus. Informeerisime igakülgselt võimalusest ka mitte järjekorda ootama jääda, kuna keskus oli avatult pikalt ning iga soovija saanuks kindla peale oma medali kätte“, kommenteeris Mäe tekkinud olukorda ning arvas, et rahval on veres pikas järjekorras põhimõtteline ootamine.
Auhinnalaud
Mõne vastaja hinnangul võinuks auhinnalaud olla rikkalikum ja ka loosiauhindu olla rohkem. Ka see on teema, mis aeg-ajalt ikka tõstatub.
„Oleme enda arvates alati pingutanud selle nimel, et parimad saaksid väärilised auhinnad ega pea nüüdki silmi maha lööma. Kindlasti on inimeste ootused erinevad ja sellest tekivad ka erinevad hinnangud“, arvas peakorraldaja.
„Ega neid spordiüritusi, kes kõikide osalejate vahel loosiauhindu välja panevad, ülearu palju ole. Siinkohal tuletan meelde, et võitja pälvis mitusada eurot väärt Crafti spordivarustuse komplekti“, selgitas Mäe.
Kokkuvõtteks
Korralduse jaoks oli tore tagasisidest lugeda, et märgati ka seda, mille poole meeskond püüdleb – pakkuda liikumisest rõõmu erinevatele spordihuvilistele. Üks vastaja kirjutas: „Jätkake samas vaimus! Eriti meeldis see, et oli mõeldud nii lastele, ratastoolis olevatele inimestele ja oli rahvadistants – ehk kõigile!“ Teine vastaja arvas: „Jooksmine massidesse! Kui ilm on ilus, korraldus super, inimesed rõõmsad ja finišis saab sooja suppi ka, siis polegi muu, kui jooksjaid ja tervisesportlasi juurde tuua.“ Ent just selle nimel korraldusmeeskond pingutab.
***
Kohtumiseni 2018. aastal!
Märgi aegsasti kalendrisse:
15.04.2018 Luitejooks
22.06.2018 Maraton Eesti Vabariik 100 (registreerimine on juba AVATUD)
1.-2.09.2018 Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks
21.10.2018 Pärnu Rannajooks
Teistele spordisündmustele avame registreerimise 1. jaanuaril 2018.
Kommenteeri