Reedel, 22. juunil toimub Pärnumaal riigi sajandale sünnipäevale pühendatud üks ja ainus kord joostav Maraton Eesti Vabariik 100. Lisaks sadadele pikamaajooksusõpradele mängivad rajal olulist rolli teatejooksjadki – üks kuulsam kui teine.
Foto Albert Sillaste
Maraton EV100 on seni toimunud Võidupüha maratoni erisündmus, mis tähistab riigi juubelit erilisel-sportlikul moel. Jooks kannab endas erilist „lugu“ – Pärnumaal ja Pärnul on tugevad seosed Eesti iseseisvuse saavutamise tähenduses. Eesti vanim asulakoht on leitud maratonidistantsile jäävast Pulli külast, „Manifest Eestimaa Rahvastele“ loeti Hugo Kuusneri poolt ette just Pärnus Endla teatri rõdult, siit on pärit või siin tegutsenud paljud ärkamisaja suurkujud nagu Carl Robert Jakobson, Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula jt ning suured riigimehed eesotsas Konstantin Pätsi ja Jüri Vilmsiga.
Eelneva võtab kokku ja seob rahvustundele tuginedes tervikuks Pärnumaa maraton. „Tuli tuleb juurte juurest,“ ütleb ürituse tunnuslause.
Maratoonarid on tunnistajaks võidutule algosa süttimisele
Et igal aastal Võidupüha paraadil presidendi süüdatav võidutuli saab oma jõu päev varem Tori Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus läidetavast mälestustulest, mille maratoonarid seejärel Pärnusse toovad, on spordisündmusel kanda ka eriline, rituaalne roll. Just see tuli on samas algallikaks tuhandetele Eesti jaanituledelegi.
Tule kandmine maratonirajal on puhtalt rituaalne ning osalejad, kes seal teatevahetuste kaupa leeki edasi viivad, ei pinguta aja nimel ega võistle kohtadele. Teatejooksu start antakse kell 15 üheaegselt maratoni lähtega Torist. Tuletoojate teekond on jagatud kaheksaks etapiks ning igas vahetuses jookseb kaks inimest. Nende näol on tegemist Pärnumaa spordile au ja kuulsust toonutega ning näiteks treenerite ja teiste taustajõududega.
Medalimehed teevad otsa lahti
Kohe stardist saavad tõrviku enda kätte sõudekuulsused Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo, kelle auhinnakapis leidub väärikaid trofeesid alustades Euroopa meistritiitlitest lõpetades olümpiamedalitega. Teine vahetus usaldatakse noorele sõudjale Greta Jaansonile ning maadluse tulevikulootusele Randel Uibole. Nende järel jätkavad discgolfar Raimo Kimmel ning noorsuusataja Timo Teearu ja siis juba rannavõrkpalli Pärnumaa meistrid Merilin Salben ja Tiina Veider. Nüüd tuleb taas sõudjate kord, sest sõna saavad mullune neljapaadi MM-pronks Kaur Kuslap ja noorsõudjaid treeniv Tatjana Jaanson. Distantsi kesk- ja lõpuosas jagavad tõrvikut maadluse Euroopa meistrivõistluste hõbedamees Helary Mägisalu, sõudetreener Koidu Killing, Uhla-Rotiküla elamusjooksu organisaatorid Germo Karro, Argo Linnaste ja Piia Karro-Selg, aastaid Pärnumaa parimaks tehnikasportlaseks kroonitud Toivo Nikopensius, maadlustreener Kauri Mitt, jääpurjetamise DN-klassi maailmameister Rasmus Maalinn, 2017. aasta Pärnumaa parim noortetreener Ingrid Võsu ning tulemuslikud noorsuusatajate juhendajad Anu Taveter ja Kadri Madissoo.
Toris süüdatav mälestustuli jõuab Pärnusse Rüütli platsile orienteeruvalt kell 19. Tuletoojatel on vastas Laidoneri Seltsi esindajad, kes tõrviku üle võtavad ning seejärel järgmise päeva Võidupüha paraadiks valmistuvale Tallinnale üle annavad. Tuli saadetakse pealinna ehtsal kaitseväe soomukil.
Esimesi maratoonareid on Rüütli platsile oodata umbes kell 17.30. Kell 18.45 on kavas parimate jooksjate autasustamine ning pika ja sini-must-valge sportliku päeva lõpp on plaanitud kella 21-ks.
Kommenteeri