Lõppev liikumisaasta paneb tahavaatepeeglisse kiikama ja uue eel kokkuvõtteid tegema. Üldistavalt saab tõdeda, et koroonaaeg on läbi, sest üle mitme aasta toimusid kõik Pärnu Kahe Silla klubi üritused.
Ehkki osalejate arvu mõttes keeruline – kohati poole võrra vähenenud rahvanumbrid – ,saab positiivseks lugeda kõikide ürituste plaanipärast läbiviimist: selline võimalus oli viimati enne laastavat viirust, 2019. aastal. Samaaegselt füüsilistega toimusid virtuaalsed üritusedki, millel on oma fännid, kes teisel juhul jäänuks suure tõenäosusega rajalt kõrvale.
Kevadel Rannametsas toimunud Luitejooks on mõneti märgiline, sest tegemist on liikumishooaja avaüritusega, kuhu osalejaid tuleb meeleldi üle Eesti. Ühtekokku sai luitemännikus peetud liikumispeost osa ligemale 700 eri vanuses inimest, kelle seas ka koertega koos liikujad: koerte- ehk canikross on Eesti liikumismaastikul ainulaadne sündmus, sest ei kuulu mitte ühegi teise klassikalise liikumisürituse programmi.
Pärnumaa võidupüha maraton tõi jaanipäeva eel, 22. juunil pikamaajooksjad üle Eesti suvepealinna, kus neid võõrustati maratoni, poolmaratoni ja kümnekilomeetrise Pärnu suvejooksu distantsil. Suveleitsakus toimunud mõõduvõtul osales ligikaudu 400 huvilist.
Ehkki Kahe Silla klubi korraldas Pärnumaa võidupüha maratoni enam kui kümme aastat, näitas koroonaaeg ära, et sel moel jooksu enam jätkata pole võimalik. Tööpäeval – olgugi, et see on lühendatud – toimuv rahvajooks jäi koroonaajal kiratsema ega pakkunud enam pooltki nii suurt huvi, kui enne seda.
„Kaks aastat järjest tõdesime, et inimesed enam ei tule, ilmselt põhjuseks keeruline aeg tööpäeval, lisaks terendas alati mõne päeva pärast saabuv jaanipäev,“ põhjendas peakorraldaja Vahur Mäe korraldusmeeskonna otsuse tagamaid.
„Kuna maratonile tuli peamiselt maakonna piiri tagant, tõmbas pidurit ilmselt seegi, et reisimise peale tehtavad kulutused – näiteks kütus ja ööbimine – kasvasid inimestel üle pea,“ arvas Mäe, kelle sõnutsi on nüüd Pärnumaa spordiliidu otsustada, mida nad kaubamärgi omanikuna edasi plaanivad.
Viimastel aastatel maratoniga samal päeval toimunud Pärnu suvejooks võtab eeloleval hooajal puhkuse, et võib-olla naasta edaspidi.
„Kui leiame suvises kalendris hea nädalavahetuse, pole välistatud suvejooksu tagasi toomine: suvepealinn on Eesti üks tuntuimaid kaubamärke ja Pärnu nii menukas, et siin ikka peaks suvelgi üks jooksupidu toimuma,“ arvas Mäe.
Kahekordse sõudmise olümpiamedalisti Jüri Jaansoni nime kandev kahe silla jooks toimus viimati 2019. aastal, seistes silmitsi vajadusega anda osalejatele kindlustunnet, et jooks suudetakse taas kõrgetasemeliselt läbi viia. Ehkki osalejate arv kuivas koroonaeelse ajaga ligemale poole võrra kokku, sai eri distantsidest osa peaaegu 1700 inimest, teiste seas väisasid jooksu Eesti tipud eesotsas Tiidrek Nurme ja Kaur Kivistikuga.
Päev varem kolmekilomeetrisel distantsil toimunud Pärnu õhtujooks meelitas õhtuhämaruses tulede valgel rajale eri vanuses huvilised, kelle jaoks oli esikohal meelelahutus: stardi eel küttis rahva kuumaks Liis Lemsalu bänd, stardi- ja finišialal sähvisid valgus- ja tossumasinad ning rajal võbelesid küünlad.
Osalejate antud tagasisidest nähtus, et vana hea kahe silla jooks oli nende jaoks tagasi, pälvides kõrgeid hinnanguid. Maakonnaleht Pärnu Postimeeski osundas kahe silla jooksu olulisele mõjule, sest see liitvat kogukonda ja kandvat nende sõnutsi liikumisharrastuse edendamisel märgilist rolli.
Kui kolmveerand hooaega kulges üsna kesise osalejate arvu tähe all, andis oktoobri lõpus kolmiküritust kokku võttev Pärnu Rannajooks vihje, et suur kriis võib olla ületatud: napilt jäi puudu, et füüsilist liikumispidu nautis 1000 osalejat, võrdluses, et koroona eelsel perioodil oli üksnes mõnisada osalejat enam.
Oluliseks arenguks saab pidada Pärnu aastajooksude korraldada võtmist, mis tänavu toimus juba 38. hooaega, kandes tiigriaasta jooksu nime. Tegemist on Eesti ühe staažikama jooksusarjaga, mille algatas ja mida vedas Pärnu klubi „Tervisesport“, ent kes koroonaviirusest tingitud probleemidele viidates pidas vajalikuks korralduslik teatepulk üle anda.
Fotod: Kairi Lumberg
Võrreldes möödunud aastatega tegi sari läbi arengu, luues moodsa registreerimiskeskkonna, pakkudes elektroonilist ajavõttu ning kõikidele vähemalt kuus korda osalenutele medali. Esmakordselt viidi kolmandik etappe läbi Vallikäärus, rannas püstitati keskus Aloha surfiklubi juurde. Kõikide eagruppide peale kogunes üheksa etapiga ligemale 1000 osaluskorda.
Kui kõik läheb plaanipäraselt ja avalik sektor aitab projekti kaasrahastada, on lootust, et järgmiselgi hooajal saavad kohalikud jooksusõbrad koduseks saanud sarjas jala joonele panna.
Iga klassikalise rahvajooksu juurde kuulunud virtuaalset liikumisvõimalust kasutati hooaja vältel tuhande ligi. Nagu ikka, annetasid osalejad osa stardimaksust heategevuseks, panustades tänavu kaitseliidu Pärnumaa maleva noorte tulevikku: ligemale 1000 eurot koguti noorkotkaste ja kodutütarde tarbeks loodud isamaalise kasvatuse programmi kulude kaasfinantseerimiseks.
Järgmisel aastal on taas kavas kolmiküritus, mille programmis on 16. aprillil toimuv Luitejooks, 2.-3. septembril kahe silla jooks ning 29. oktoobril Pärnu Rannajooks. Lisaks toimub 2. septembril on Pärnu Õhtujooks. Registreerimine avatakse 1. jaanuaril. Pärnu aastajooksude korraldamine saab selgeks uue aasta esimese kvartali jooksul.
Kui spordisõbrale on kingitus veel välja valimata, tasub kingikotti pühaderõõmu poetada, soetades jooksude kirevast valikust kinkekaardi.
Ilusat pühadeaega, säravat aastavahetust ja spordiküllast uut aastat!
Kahe Silla klubi korraldusmeeskond
Kommenteeri